Küberkiusamine on probleem, mida paar aastakümmet tagasi ei eksisteerinud, aga mis on saanud üheks meie aja nuhtluseks. Kuigi kiusu tandriks on internet, on siiski tegemist vaimse vägivallaga, mis võib ohvrile vägagi reaalset kahju tekitada. Kuidas probleemiga tegeleda ja millal on tegemist kriminaalse tegevusega, vastab õigusabi ekspert Mirjam-Mari Marastu.
Millal aitab eemaldumine?
Internetis levib aeg-ajalt üks humoorikas pilt küberkiusamise kohta, mis pakub järgmisi samme selle probleemiga tegelemiseks:
- Võta oma arvuti
- Sulge see
Nali on teataval tasandil karm, aga peidab tõetera. Miriam-Mari Marastu sõnul on eemaldumine (vestlustest lahkumine, kiusaja blokeerimine) otstarbekas tegu, sest see võtab kiusajalt tema kanalid.
Sage on suhtumine, et inimesega peab suhtlust jätkama, et puudub õigus kedagi vaigistada, või et blokeerimine on kaotajatele. Ahistamise ohvriks langemisega käib sageli kaasas ka häbi või ärateenituse tunne. Tegelikkuses on suhtluse katkestamine ohvri võit ja õigus, sest nii kaotab kiusaja oma võimu, mida ta niigi kuritarvitas.
Kui blokeerimine ei aita
Internet võimaldab sageli kiusajal taasluua kanaleid ohvri ahistamiseks. Marastu sõnul on sellisel juhul võimalik pöörduda inimeste poole, kelle töö on selliste asjadega tegeleda. “Igal korralikul suhtlusvõrgustikul, foorumil või veebilehel on omad reeglid tegevuseks, mille eest peab vastutama moderaator.” Suurte võrgustike nagu Facebook või Google puhul ei pruugi keelebarjääri tõttu kaebuse esitamine tulu tuua. “Sellisel juhul aitavad meie veebikonstaablid, kes on siiani teinud vägagi tänuväärt tööd.”
“Igal juhul on oluline jagada enda kogemust usaldusisikuga, olgu selleks lapsevanem, õpetaja, sõber… Et keegi saaks aidata, kas või öeldes, et see mis toimub ei ole okei.”
Kui kisub kriminaalseks
Sageli pole asi nii lihtne nagu arvuti sulgemine. Kuna internetis suhtlemisel on meie ja teiste vahel nii füüsiline kui ka psühholoogiline barjäär, on kerge mõelda, et kõik mis kübermaailmas toimub sinna ka jääb. Ei maksa unustada, et kuigi kiusaja võib olla kes iganes ükskõik millisel distantsil, on siiski tegemist reaalse inimesega. Ka ohver on reaalne inimene, olgu ta klassikaaslane või tuttav teisest maailma otsast.
Kõige enam tõestab seda, et kui lihtsalt võib küberkiusamine muutuda kriminaalseks. Marastu toob välja, mis täpselt seadusega on keelatud:
- Teeselda teist inimest või postitada nende nimel
- Jagada ilma loata teise inimese privaatset informatsiooni nagu telefoninumber, aadress, isikukood jm
- Postitada teistest ilma loata pilte, mida pole tehtud avalikus ruumis
- Teist inimest laimata või õhutada vaenu nende suunas
“Sellistel juhtudel tuleb pöörduda politsei poole.” kinnitab Marastu.
Kui pole kindel
Seadusel on aga omad nüansid. Nii nagu koolikiusamisel on ootus, et kooli enda sisekorrareeglitest lähtuvalt on võimalik kiusajaga tegeleda, on ka veebilehtede reeglid esimene asi, millele toetuda. “Paraku seni politsei sekkuda ei saa, kui pole teatavad piirid ületatud.” nendib Marastu.
“Kui sa pole kindel, kas politsei võiks sekkuda, siis veebikonstaabel on ka siinkohal abiks.” Nõu saab igal juhul ja konstaablid on teemale spetsialiseerunud. “Keerulisemate juhtude puhul nagu laimamine võib aidata tasuta õigusabi, mis on saadaval igale Eesti elanikule.”
Mitte ainult noorte värk
Internetti kasutavad nüüdseks igas vanuses inimesed ja ahistamise ohvriks võib langeda peale koolinoore ka täiskasvanu või eakas inimene. Kiusajale võib silma jääda mõni väljaöeldud arvamus, teadmatus või ohvri inimgrupp, mille najalt inimest ähvardada või solvata, halvemal juhul teda päriselus ahistada.
Üks viimase aja vorme, mil kiusamisest saab reaalne kriminaalselt karistatav kuritegu, on tuntud doxxing termini all, mis tähendab ohvri isikuandmete avaldamist (telefoninumber, aadress jm), mis võimaldab tervetel gruppidel anonüümselt ohvrit ja sageli tema lähedasi ahistada ähvardavate telefonikõnede, meilide, saadetiste või jälitamise kaudu. USAs on selle ohvriks langenud sageli just täiskasvanud naisterahvad.
Mirjam-Mari Marastu: kindlasti tasub abi otsida
“Kõige kindlam on abi küsida veebikonstaablilt, kes teab hinnata, mis on parim lahendus ja et kas tegemist on juba ka kriminaalse tegevusega.” ütleb Marastu. Veebikonstaablid on üsna kiiresti kättesaadavad Facebooki kaudu ja vastavad ka erinevatele küsimustele. Kiusaja taktika on sageli ohvrit isoleerida ja selle vastu aitab abi otsimine.
Mirjam-Mari Marastu on õigusabi ekspert YourOffice büroos.
Hetkeseisuga pakuvad oma abi veebikonstaablid Maarja Punak, Andero Sepp ja Jana Frolova.
Mirjam-Mari Marastu 